|
eestikirik.org
|
Kodu- ja väliseesti kiriku ühinemisele anti roheline tuli |
 |
 |
 |
|
Kirjutas Tiiu Pikkur
|
|
Reede, 09 Juuli 2010 16:31 |
Jaanipäeval, 24. juunil pidas E.E.L.K. Konsistoorium Torontos isungit, kus tehti kokkuvõtteid äsjalõppenud hääletusest kodu- ja väliseesti luterliku kiriku ühinemise küsimuses. Tulemus: 55st kirikukogu liikmest oli ühinemise poolt 38 (69%), vastu 13 ja neli ei osalenud hääletamisel. Seega ühinemiseks vajalik häältehulk — kaks kolmandikku poolthääli kirikukogu liikmete arvust — on koos.
E.E.L.K. ja EELK koostööna valminud lauluraamatu komisjoni koosolek Stockholmis 1990. Vasakult: praostid Einar Soone, Andres Põder, Joel Luhamets, õp Armand Leimann, praost Jaak Salumäe, peapiiskop Konrad Veem, õp.Andres Taul, assessor Tõnis Nõmmik, prof Hugo Lepnurm, õp Oskar Gnadenteich ja prof Roman Toi. Foto: arhiiv
|
|
|
Viimati uuendatud Laupäev, 10 Juuli 2010 13:56 |
|
Loe lisa...
|
|
|
Kirjutas Konsistoorium
|
|
Teisipäev, 22 Juuni 2010 13:36 |
|
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ühinemislepingu tingimused.
„Aga ma ei palu üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna läbi hakkavad minusse uskuma, et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled mind läkitanud.“ Jh.17:20-21
„Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik on Vaba Rahvakirik kodumaal ja asundustes.“I Kirikukongress, 31.05.- 1.06.1917.a.
Kristus ei ole kirikukorralduseks mingeid selgeid ja otseseid eeskirju andnud, jättes niimoodi oma järgijatele kirikukorralduste asjus täielikult vabaduse.“Johann Kõpp, I Kirikukongress, 31.05-01.06.1917. a.
|
|
Viimati uuendatud Reede, 09 Juuli 2010 16:57 |
|
Loe lisa...
|
|
Uppsalas räägiti kiriku tulevikust |
|
|
|
|
Kirjutas Tiiu Pikkur
|
|
Reede, 09 Juuli 2010 16:49 |
|
E.E.L.K. Roosti praostkonna 52. sinod peeti 10. ja 11. aprillil Uppsalas. Sinodi juhataja oli praost Ingo Tiit Jaagu, abijuhataja Uppsala koguduse juhatuse esimees Indrek Aunver.
Praostkonda kuulub seitse kogudust: Stockholmi, Lääne-Rootsi, Lõuna-Rootsi, Uppsala, Eskilstuna, Norrköpingi ja Värmlandi. Piirkonnas elab ca 6000 luterlasest eestlast, neist on hingekirjas 1400, suurim on 650 liikmega Stockholmi kogudus. 2009. aastal peeti 86 jumalateenistust 17 kohas. Praostkonna vaimulikud on praost Ingo Tiit Jaagu, abipraost Heiner Erendi ja assessor Jaak Peeter Reesalu.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
Sinimustvalge riigilipp — 27. juuni 1922 |
|
|
|
|
Kirjutas Peapiiskop Andres Taul
|
|
Reede, 09 Juuli 2010 16:39 |
|
Pane laekasse tunnistus, mille ma sulle annan! Tee puhtast kullast lepituskaas, kaks ja pool küünart pikk ja poolteist küünart lai! Tee kullast kaks keerubit; tee need sepisena lepituskaane kumbagi otsa! Pane üks keerub ühte otsa ja teine keerub teise otsa; pange keerubid lepituskaane kumbagi otsa! Keerubid sirutagu oma tiivad ülespoole, et nad tiibadega kataksid lepituskaant, ja nende palged olgu vastamisi; keerubite palged olgu lepituskaane poole! Aseta lepituskaas laekale peale ja pane laekasse tunnistus, mille ma sulle annan! Seal ma siis ilmutan ennast sulle ja kõnelen sinuga lepituskaanel mõlema keerubi vahel, mis on tunnistuslaeka peal, kõigest, mida ma sind käsin Iisraeli lastele öelda. (2MS 25:16-22)
Sinimustvalge lipp.
|
|
|
Viimati uuendatud Laupäev, 10 Juuli 2010 13:59 |
|
Loe lisa...
|
|
Preestri nimetus – kas roomakatoliiklus EELK-s? |
|
|
|
|
Kirjutas Tauno Teder
|
|
Reede, 09 Juuli 2010 17:02 |
|
Tauno Teder teenis külalisõpetajana Toronto Peetri kogudust. Leeripäeval peapiiskop Andres Tauli ja leerilastega. Foto: Peeter Põldre
|
Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas.“ (1Pt 2:9) Preestriameti mõiste, mida tunneb kristlik religioon, saab alguse Vanast Testamendist. Teatavasti olid alates ülempreester Aaronist, Moosese vennast, seatud ametisse preestrid, kes toimetasid ohvritalitust algul kogudusetelgi juures, hiljem Jeruusalemma templis. See oli asendav ohver ja asendav tegutsemine. Loomohvrite kaudu püüti lepitada inimeste valatud vere ja Jumalast eemaldumise süü läbi tekkinud süüd. Kuigi — selleks olid ka otsekorraldused, mida võime lugeda Vana Testamendi 3. ja 5. Moosese raamatust kõige enam. Kuidas praktikas see ohvriteenistus alati kõige viljakandvam polnud, saame aga lugeda läbi terve Vana Testamendi ning Jeesuse kriitikast evangeeliumites.
|
|
Viimati uuendatud Laupäev, 10 Juuli 2010 13:55 |
|
Loe lisa...
|
|
|
|
|
|
|
JPAGE_CURRENT_OF_TOTAL |
|
